Marko Začek oma ettevõtte ruumides

Valga noor ettevõtja valis pereettevõtte jätkamise: “Miks müüa ja lahkuda?”

Üldjuhul viib väikelinnadest pärit inimeste tee õppimise, töö ja ettevõtlusvõimaluste otsingul suurematesse keskustesse. Marko Začekil oli võimalus viia oma mööbliäri Tallinnasse või Tartusse, kuid ta otsustas jääda Kagu-Eestisse, jätkata pereettevõtlust ja panustada kodupiirkonna arengusse.

Začek on mitmenda põlvkonna ettevõtja. Kuigi ettevõtlus oli tema lapsepõlves lähedal ja pereettevõte andis talle hea stardipositsiooni, ei pea ta ettevõtjaks kujunemist pelgalt loomulikuks jätkuks. „Ma ei tunne seda, et peaksin pereettevõtlust lihtsalt kohustusest jätkama. See on olnud ikkagi minu soov, olla sõltumatu ja oma aja peremees,“ räägib ta.

Vanemate eeskuju, oma käekiri

Pereettevõtluse keskel kasvades on varasemate põlvkondade mõju paratamatult suur. Kõige olulisemaks õppetunniks peab ta esivanemate töökust ja suhtumist – tööd tuleb teha hingega ning ka keerulisematel aegadel ei tohi alla anda. Samas ei tunne ta, et peaks jätkama vanemate mõtteviisidega. „Tunnen pigem suurt vabadust teha asju omamoodi, oma käekirjaga, et viia ellu neid mõtteid ja ideid, millesse ma usun,“ selgitab Začek.

Varasemate põlvkondadega võrreldes on muutunud ka ettevõtluskeskkond. Kõige suurema erinevusena toob ta välja tehnoloogia arengu, mis on avanud ettevõtjatele võimalusi, millest vanemad ja vanavanemad omal ajal unistadagi ei saanud.

Väiksem turg, aga ka väiksem konkurents

Kagu-Eestis on ettevõtluse üheks eeliseks madalam kinnisvarahind, mis võib teha alustamise lihtsamaks. Samas võib väiksem piirkond esmapilgul tunduda ettevõtjale piiravana, sest kliente ja võimalusi tundub vähem ja elu kulgeb rahulikumalt. 

Ta näeb väiksemas piirkonnas hoopis eelist: “Turunišid võivad tekkida kiiremini, konkurents ei pruugi olla nii tihe ning kohalik klient võib olla väga lojaalne,” selgitab ta. Veelgi olulisemaks peab ta kohalikku võrgustikku. Väiksemas piirkonnas tunnevad inimesed üksteist, koostöö võib olla vahetum ning asjaajamine paindlikum.

„Puukuuris“ ettevõtluse kuvand ei vasta tegelikkusele

Začeki sõnul tuleb Kagu-Eesti puhul murda ka üks vana ettekujutus. “Maapiirkonnas tegutsev ettevõte ei tähenda tootmist kuskil “puukuuris”. Pilt on vastupidine. Meie ettevõtetel on kaasaegsed tootmisruumid, tipptasemel tehnika ja nutikad töövahendid, mis ei jää alla suuremate linnade ettevõtetele,” rõhutab ta. 

Samas ei romantiseeri ta Kagu-Eestis ettevõtlusega kaasnevaid väljakutseid. „Kohati on keerulisem leida häid töötajaid ning logistika nõuab rohkem planeerimist. Samas ei ole need põhjused, miks peaks ettevõtte mujale viima. Olen leidnud endale töötajad, kes on mulle lojaalsed ja keda saan usaldada ning kellega tunneme, et töötame ühise eesmärgi nimel.” 

Valga pakub ettevõtjale ka head igapäevaelu kvaliteeti. “Kõik vajalik on käe-jala juures, liikumine on kiire ning lapse saab rahuliku südamega õue mängima saata, ilma et peaks tema pärast liigselt muretsema,” lisab ta.

Kui tahame noori maale jätta, ei piisa odavamast elust

Kui järgmine põlvkond peaks Kagu-Eestis ettevõtlust jätkama, peab piirkond Začeki sõnul pakkuma noortele enamat kui lihtsalt soodsamat elamispinda. 

Ühe võimalusena näeb ta noortele suunatud stardikapitali ja piirkondlikke toetusi. Samas mitte ainult. „Noored ei jää siia ainult odava elamise pärast. Vaja on jätkuvalt arendada kaasaegset elukeskkonda ja kultuurivõimalusi ning seda, kuidas omavalitsus noortesse ettevõtjatesse suhtub. Oluline on olla neile partner ja nõustaja.“

Začek ise aga ei näe põhjust, miks peaks ettevõtja Kagu-Eestit pelgama. Vastupidi, tema hinnangul leidub siin piisavalt julgeid ja pealehakkajaid inimesi, kellega koostööd teha või ettevõtet üles ehitada.

Artikkel ilmus esmakordselt Lõuna-Eesti Postimehes.