Kannapööre Võrumaale: Ferla asutaja Kadri Piho julgustab maale äri looma

Kui 2020. aasta kevadel tabas maailma koroonapandeemia, müüs varasemalt startup-maailmas tegutsenud Kadri Piho päevapealt oma Kalamaja kodu ja suundus koos abikaasaga ajutiselt tolle vanemate juurde Võrumaale. See, mis pidi olema vaid lühike peatuspaik, kujunes aga elumuutuseks. Täna on Kadri tervisetooteid tootva Ferla OÜ asutaja ja kahe väikese lapse ema, kes elab ja teeb äri maaelu külluses.

“Ma olen terve elu olnud südames ikkagi rohkem “metsa poole” ja eks ma sisimas unistasin looduses elamisest,” kirjeldab Kadri. Ta tunnistab, et Kagu-Eestisse kolimine tõi alguses kaasa omajagu kõhklusi. „Eks maaeluga kaasnes ikka hirme. Kartsin seda, et hakkab igav, inimesi pole ja midagi ei toimu. Samuti tundus ettevõtluseks piirkond liiga kauge,” meenutab ta oma esialgseid emotsioone.

Tegelikkus osutus vastupidiseks. Saunaskäigud, naabrite külastamine ja spontaanne suhtlus avasid maaelu tegeliku võlu – siinne kokkuhoidev kogukond pakub midagi, mida linnast ei leia. Hirmud lahtusid ning esialgu abikaasa pere toel sisse seatud ajutine Ferla tootmishoone on tänaseks asendunud päris enda tootmishoonega Rõuges. Haanja kuppelmaastikule metsa ehitati armas koduke: savikrohv seinas ja päikesepaneelid katusel. Kadri tõdeb, et otsus on end kuhjaga ära tasunud: „Olen selle unistuse realiseerinud palju suuremalt, kui varem oma peas unistasin.”

Pealinna hüvedest loobumine ei tähendanud järeleandmisi elukvaliteedis. „Kahe väikese lapse emana oli mulle oluline, et huviringid ja beebikoolid oleksid lähedal. Võrus on kõik olemas. Laste mängutubasidki on täna vist juba ligi üheksa, beebide ujumine on kodust 5 min kaugusel,“ märgib Kadri. Kuid suurim väärtus on tema silmis ajas ja inimestes. „Kohtumised on siin sügavamad. Ühiselt saunas käimine või matkamine pakub sellist kohalolu ja kvaliteetaega, mida linnakeskkonnas on raskem saavutada.“

Kadri asutatud ettevõte Ferla OÜ toodab fermenteeritud köögivilja- ja marjajooke, mis pakatavad kasulikest elus bakteritest. Ferla sünnilugu on otseselt seotud Kagu-Eesti loodusega, sest pealinnas ei oleks sellise tervisetoote valmistamine lihtsalt võimalik. „Me teadsime, et Ferlat saab kõige paremini Võrumaal teha, sest selle jaoks on vajalik kvaliteetne tooraine ja kvaliteetne joogivesi. Tallinnas me ei olekski saanud seda toota, sest kloorine vesi tapab elus bakterid. Võrumaal oleme köögivilja talude, marjametsade ja puhta kvaliteetse joogivee lähedal,“ selgitab Kadri piirkonna geograafilist eelist ka ettevõtluseks. 

Ettevõtja vaatepunktist lükkab Kadri ümber ka levinud hirmud logistika ja tööjõu puuduse osas. “Logistikateenused toimivad laitmatult ning kohalik töötajaskond on midagi väärtuslikku, mida linnast on raske leida. Kuna maapiirkonnas on töövõimalusi vähem, siis see loob stabiilse töötajaskonna, keda usaldada,” kinnitab ta, lisades, et pikaajaliste suhete hoidmisel mängivad suurt rolli ka startupilikult paindlik juhtimine ja konkurentsivõimeline palk.

„Kui ise olla algatusvõimeline ettevõtja, siis on maal nii palju rohkem võimalusi. Ma tunnen, kuidas vald ja kogukond toetavad. Lisaks on meil mitmeid toetusmeetmeid ja meie sektoris toiduvaldkonna tegutsevaid ettevõtjaid koondav võrgustik Uma Mekk – kus palju üksteisega kasulikku infot jagame, õppereisidel käime ja üksteist abistame. Isegi Rõuge valla algatus kinkida noortele peredele tasuta krunte näitab piirkonna tugevat soovi uusi inimesi vastu võtta,” julgustab Kadri teisi ettevõtjaid piirkonda uusi võimalusi looma.

Lisaks tegutseb piirkonnas kaugtöökohtade võrgustik Kupland, mis koondab kohvikuid, restorane ja teisi asutusi, kuhu saab minna mugavalt tööd tegema. Kui vaja teha meeskonnaga kohtumisi või kodune internetilevi peaks mõnel päeval kõikuma, saab seal töötada. Selles peitub ka oma võlu – kohtud uute inimestega, võivad tekkida põnevad koostööd ja ühtlasi on see hea viis kodu ja tööd teineteisest eraldada.” 

Oma kogemusele tuginedes ja värskeid teadusuuringuid jälgides teab Kadri täpselt, kui tugevalt on meie immuunsus, närvisüsteem, energiatase ja isegi vaimne võimekus seotud kõhu mikrobioomiga. Tänapäevane steriilne ja ületöödeldud toit, samuti ravimid, suhkur ning alkohol hävitavad meile eluvajalikke baktereid. „Mida mitmekesisem on inimese mikrobioom ehk mida rohkem seal on erinevaid bakteriliike ja mida suurem on bakterite arvukus, seda tervem üldiselt on inimene. Mikrobioom on tugevalt seotud meie immuunsusega ja ka meie vananemisega. Hapendatud elustoidu tarbimine igapäevaselt hoiab keha ja meele tasakaalus ning vähendab haigestumist viirustesse kuni poole võrra,“ rõhutab ta. 

Vähemtähtsam sellest ei ole ka elupaik. Keskkonna- ja terviseteemad on Kadri jaoks alati käsikäes käinud, kuid elu Võrumaa kuplite vahel tõestas talle isiklikul tasandil, kuidas loodus inimest pidevas töörohkuses laeb, maandab ja tasakaalustab. Kui kahe väikese lapse kasvatamine ja ettevõtte vedamine tõid talvel kaasa läbipõlemise, pakkus maamiljöö tervenemist. Kadri meenutab: „Vaatasin elutoa aknast härmas puid ja sädelevat lumetolmu ning mõtlesin: kui ilus on olla maal läbipõlenud. Linnakäras seda tasakaalu ma poleks nii kiiresti saavutanud. Loodus ise hoiab ja taastab meid.” 

„Edukas elu tähendab sisemist rahulolu. Kui see tunne on olemas, saab öelda, et elad oma unistuste elu,“ vastab Kadri pikemalt mõtlemata. Kuigi maal elamine nõuab logistilist planeerimist, autot ja Kadri sõnul ka omajagu ressursse, kaaluvad hüved kõik üles. Kagu-Eestis voolab aeg teises rütmis. Isegi ajutised elektrikatkestused ei tekita stressi, vaid toovad hetkesse tagasi, muutudes romantiliseks küünlavalgusõhtuks. Sõpradega kohvikus põgusalt muljete jagamise asemel tullakse pealinnast külla mitmeks päevaks ja kulgetakse looduse rüpes sügavuti.

Kadri järgmine unistus on liikuda veelgi enam isemajandamise poole. Eesmärk on proovida perioodi, kus toidulaud on täielikult poevaba ning kõik pärineb otse kohalikelt talunikelt. „Paljud ehedad maatoidud ei jõua eales poodi,“ selgitab ta. Lisaks laiub otse koduakna all puutumatu rikkus: teetaimed, marjad ja seenerikkad metsad. 

Oma looga soovib Kadri süstida julgust kõikidele, kes pealinna ummikutes või kontoriseinte vahel veel kõhklevad maale kolima. Tema sõnul ei tähenda see maailmast isoleerumist või äritegevuse hääbumist. Vastupidi, tehnoloogia kiire areng töötab maaelu kasuks. „Tänu kaugtööle ja AI-lahendustele saame protsesse nii palju optimeerida, et meeskond ei pea üldse füüsiliselt koos olema. Sülearvuti on alati kaasas ja asjad saavad tehtud. Eduka äri ajamiseks ei pea ammu linnas elama, küll aga on maale kolides tohutult võita elukvaliteedis,“ on ettevõtja veendunud.

Artikkel ilmus esmakordselt Postimehe Digiajakirjas.