Klaasikunstnik Eeva Käsper vahetas pealinna Põlvamaa vastu: „Tallinnas poleks ma oma stuudiot ehitanud”

Tunnustatud klaasikunstnik Eeva Käsper on loonud esinduslikke auhindu nii Pimedate Ööde filmifestivalile (PÖFF) kui ka Eesti filmi- ja teleauhindadele. Ometi otsustas naine jätta seljataha mugava elu ja sissetöötatud stuudio Kalamajas, et kolida Põlvamaale. Kagu-Eesti metsade vahel leidis ta uue hingamise. Lisaks toetavale kogukonnale sai just seal teoks tema unistus – päris isiklik klaasistuudio.

Eeva ammutab inspiratsiooni isiklikest kogemustest ja mälestustest ning looduse keskele kolimine on seda sidet tema jaoks vaid tugevdanud. Tema isiklik lugu tõestab, et maal elamine ei tähenda isolatsiooni, vaid hoopis uusi võimalusi ja vabadust.

Miks lahkuda, kui kõik on justkui hästi?

Tallinnas kulges Eeva elu kindlas rütmis. Tema kodu Kalamajas asus stuudiost vaid kuue minuti jalutuskäigu kaugusel ning tööpuuduse üle kurta ei saanud. Koos abikaasaga, kes on pärit Põlvamaalt, veedeti aga üha enam aega oma sealses suvekodus. „Ikka ja jälle tuli pühapäeva hilisõhtul Tallinna poole startides jutuks, et miks me üldse peame siit ära minema,“ meenutab kunstnik.

Mõte hakkas idanema. Kuigi hirm sissetöötatud erialasest elust eemale jääda võinuks kedagi teist tagasi hoida, siis Eevat mitte. “Eesti on väike ning püsitellimused ja pikaajalised kliendid ei sõltu mu füüsilisest asukohast. Tänapäevased lahendused ja pakivedu teevad logistika imelihtsaks ning lennureisideks on Riia lennujaam sageli isegi mugavam valik kui Tallinn,” räägib Eeva. 

Kuuskümmend sammu koduuksest unistuste stuudioni

Üks suurimaid võite maale kolimise juures oli isikliku tööruumi loomine. Tallinnas jagas Eeva ruume kolleegidega ja personaalse stuudio loomine käinuks rahaliselt üle jõu. Põlvamaal taotles Eeva aga Põlvamaa Partnerluskogu kaudu LEADER-programmist toetust ning sai selle abil rajada oma hoovi nullist projekteeritud klaasistuudio.

FOTO: Sander Ilvest, Postimees

„Panin platsi peale maha neli tokki ja vaatasin, mispidi ma võiks istuda ja millised vaated mulle avanevad,“ kirjeldab ta loomeprotsessi. Täna on tema igapäevane tööleminek asendunud 60-sammulise jalutuskäiguga elumajast stuudioni. See annab täieliku vabaduse valida ise oma tööaega ja -koormust, olles samal ajal paremas kooskõlas looduse loomulike rütmidega.

Tellimuste kõrval kasvas ka töötubade ärisuund 

Vastupidiselt levinud arvamusele ei tähendanud Tallinnast lahkumine klientide kadu. Eeva nendib, et tööpõld hakkas maale kolides hoopis laienema ja tellimusi on hoopis juurde tulnud ka Kagu-Eestist. Tema käe all valmivad nüüd näiteks Põlvamaa ettevõtlusauhinnad ja Valga valla meened. 

„Ma ei ole kordagi tundnud, et oleksin tellimuste osas jäänud kuidagi kehvemasse seisu. Eesti on tegelikult nii väike,“ kinnitab ta. Kaugemad kliendid aga lausa naudivad võimalust metsa vahele sõita. „Inimesed on väga rõõmsad, et saavad linnast ära tulla, astuda sisse minu stuudiosse, jälgida klaasikunstniku tööprotsessi ja kohtuda isiklikult.“

FOTO: Kalev Lilleorg

Põlvamaa elu andis hoogu ka Eeva poolt korraldatud klaasikunsti töötubadele. “Inimesed otsivad maapiirkonnas vaba aja sisustamiseks uusi ja põnevaid tegevusi. Ma töötubadele küll aktiivselt reklaami ei tee, kuid info ikka liigub suust suhu,” selgitab ta töötubade menu. Peale kodustuudio on sündinud ka koostööprojektid kohalike noortekeskuste ja puhkemajadega, kus Eeva käib külaliskursuseid andmas.  

Maaelu ei tähenda vaesust ega igavust

Suurimaks valearusaamaks peab Eeva suhtumist, et Kagu-Eestisse elama jäänutel polevat piisavalt annet või ettevõtlikkust, et mujale minna. „See on totaalne vale! Siin on niivõrd palju ettevõtlikke, ärksaid ja toredaid inimesi,“ lükkab ta iganenud müüdi ümber. Kohalikud ettevõtjate võrgustikud toetavad üksteist ning uusi tulijaid võetakse soojalt vastu. Just aktiivne sünergia teiste kohalikega on viinud koostöödeni, millest sünnib pidevalt põnevaid lahendusi ja tegevusi. 

Privaatsus, puhas elukeskkond ning piiritu ruumikus on peamised argumendid, mis muudavad maaelu Eeva jaoks asendamatuks. Klaasikunstnik tõdeb, et looduse rüpes toimetamine toob inimese tagasi tema tõelise olemuse ja loomuliku eluviisi juurde. „Linnas kipume tehislikku keskkonda ära kaduma ja vajame sealt pidevalt puhkust. Maal on see sisemine tasakaal aga hoopis paremini paigas,“ mõtiskleb ta.

FOTO: Sander Ilvest, Postimees

Mida soovitab Eeva neile, kes alles vaevad Kagu-Eestisse kolimist ning seal oma ettevõtte rajamist? Kunstniku vastus on otsekohene ja süstib tegutsemistahet: „Kui see mõte on juba tekkinud ja sinu sees olemas, siis tuleb seda kuulata! Ärge kartke, olge julged.“

Artikkel ilmus esmakordselt Maalehes.