Uus puhkusekultuur: vähem planeerimist, rohkem kohalolu

Veel mõni aasta tagasi tähendas puhkus paljude jaoks tihedat programmi ja võimalikult palju elamusi lühikese aja jooksul. Täna liiguvad ootused järjest enam rahulikuma ja paindlikuma puhkuse suunas. Eesti väikesed turismikohad, metsade vahele peidetud puhkemajad ja rahulikud talud pakuvad seda, mida kiirustav igapäevaelu sageli ei võimalda – ruumi päriselt kohal olla. Oma kogemusi jagavad Kagu-Eesti turismiettevõtjad, kes on viimaste aastate jooksul pidanud oma teenuseid teadlikult ümber kujundama.

Slow travel juurdub ka Eesti turismis

Aeglasem reisimine ehk slow travel on ka Eestis muutunud populaarsemaks. Saarjärve Puhkemaja perenaine Liis Jürimäe sõnul on muutus viimastel aastatel olnud selgelt märgatav. „Inimesed tulevad siia, et olla eemal mürast ja kiirusest. Nad ei taha enam täis planeeritud päevi, vaid aega looduses ja iseendale,“ ütleb ta. ”Ka 22–25-aastased on tänapäeval täiesti teistsugused. Nad ei otsi lärmakat pidu, vaid koos olemist ja rahulikku õhtut,” lisab ta. Liisi sõnul on lihtsusest ja vaikusest saanud väärtus, mille nimel ollakse valmis ka majutust pikendama. 

Sarnast muutust näeb ka Setomaal tegutseva Anzelika Mahetalu rajaja. „Varem küsiti, mida siin teha saab. Nüüd küsitakse, kui vaikne siin on,“ kirjeldab perenaine Anzelika Gomozova. „Inimesed tulevadki rahu pärast. Samal ajal aga huvitab neid talu igapäevaelu ja setode kultuuriruum.” 

Aeglane kulgemine on Anzelika sõnul muutunud teadlikuks valikuks. „Välisreisidega kaasneb tihti palju planeerimist, stressi ja tänases muutuvas maailmas ka riske. Hiljuti oli meil siin pere, kes loobuski välisreisist ja tuli lihtsalt rahulikult loodusesse koos aega veetma, ilma riskide ja kindla plaanita. Inimestele meeldib aeglane rütm, sest igapäevaelu on nii kiire,” kirjeldab ta.

Rohkem iseolemist, vähem tegemist

Eesti turismis on üha selgemalt näha liikumist ette planeeritud puhkustelt paindlikumale olemisele. „Inimene tuleb siia ja tahab ise oma rütmi leida. Ta võib küll mõelda, mida ta tahaks näha, aga liigne planeerimine ei ole tegelikult puhkus,“ tõdeb Liis, lisades, et klientide tagasiside on neid pannud oma teenust muutma. 

„Näiteks korraldasin hiljuti naiste nädalalõpu ja sain tagasisidet, et ei taheta kohustuslikke tegevusi ega varahommikusi joogasessioone kell üheksa. Naised tahavad lihtsalt olla. Ilma graafikuta, ilma vastutuseta ja magada nii kaua kui soovivad,” kirjeldab Liis. Päeva sisse mahub vaid mõni vabalt valitud ühistegevus, mitte kindel programm.

Sama mõtteviisi rakendab ka Anzelika Mahetalu perenaine, kelle jaoks plaanide puudumine on teadlik valik ka reisimisel. „Ma ei tee enam kindlaid plaane, vaid kulgen tunde järgi. Siis tekibki päris aeg. Ja kohapealt tulevad sageli parimad ideed neilt, kes seal elavad. Selleks peab ruumi jätma,“ rõhutab ta. 

Päris ja ehe on üha olulisem 

Turistide jaoks on üha olulisemaks elamuse osaks saanud inimese kohalolu, kes selle on loonud ja seal igapäevaselt toimetab. „Pererahva kohalolu loob usalduse ja teistsuguse hoituse tunde. Väikestes kohtades on külalislahkus loomulik, mitte õpitud roll. Sa oled päriselt märgatud,“ ütleb Liis. 

Ka Anzelika rõhutab, et inimesed ei otsi enam ainult teenust, vaid kontakti inimese ja tema looga. „Sa tahad kogeda seda inimest, kes koha taga on, ja tema teekonda. Ma jagan ka ise oma pere lugusid. See huvitab inimesi ja loob koduse tunde, sest need on päris lood,“ sõnab ta.

Autentsuse otsing kandub edasi ka tegevustesse. Saarjärvel saab näiteks giidiga metsas korjata hommikusöögiks põdrakanepit, Anzelika Mahetalus osaleda põllutöödes või tutvuda seto kultuuriga ja rahvariietega. Just sellised vahetud kogemused jäävad inimestele enim meelde ja kutsuvad turismiettevõtjate sõnul tagasi. 

Kagu-Eesti sobib aeglustumiseks 

Kagu-Eesti on kujunenud sihtkohaks, kus rahu, kvaliteet ja vaatamisväärsuste lähedus loovad tugeva alternatiivi suurematele turismipiirkondadele. Liis toob esile selge kontrasti: „Kui lähed Saaremaale või Pärnusse, seisad suvel igal pool järjekordades – restoranis, jäätiseputkas, isegi vetsus,“ ütleb ta. Kagu-Eestis sellist kogemust ei ole.

Samal ajal on piirkond murdnud ka varasemaid eelarvamusi. „Inimesed arvasid varem, et Lõuna-Eesti on narivoodid ja kanuumatkad,“ märgib Liis. Tegelikkus on tema sõnul teine. Pakutakse kaasaegset ja kvaliteetset majutust ning toitu, mida külalised võrdlevad juba Lõuna-Euroopa tasemega. See üllatab sageli.

Kagu-Eesti eristub ka oma kultuuri poolest. „Spaasid on igal pool, aga seda päris seto kultuuri ei ole mujal kui siin,“ ütleb Anzelika.

Oluline roll on ka asukohal ja kompaktsusel. „Siin on järgmine sihtkoht tavaliselt kümne minuti kaugusel,“ märgib Liis. See teeb piirkonnast mugava baasi, kust saab liikuda ja avastada, kuid samas ka aeglustuda.